Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga
Süvenesid ka Artur Kapi
perekonna tülid, mille käigus lahkus tema naine koos poja Konstantiniga. Kurb eluolu
mõjutas teda kirjutama sümfoonilist poeemi ,,Hauad". 1920. aastal naasis A. Kapp oma
sünnimaale, kus tegutses lühikest aega (1920-1924) ,,Estonia" ooperi-ja
sümfooniaorkestrite dirigendina, juhatades nii oopereid kui ka sümfoonilisi teoseid. Samal
ajal alustas ta Tallinna konservatooriumi kompositsioonikateedri õppejõuna, kus lõi enda
6
suurimad teosed: Sümfoonia nr. 1 (f-moll), 1926-1929 oratooriumi ,,Hiiob" ning kontserdi
nr. 2 orkestrile ja orelile. Nendele lisaks valmis tema poolt hulga koorilaule ja mõned
teosed puhkpilliorkestrile. (Rumessen)
Pärast Eesti teistkordset okupeerimist nõukogude poolt vabastati A. Kapp Tallinna
Konservatooriumist ja ta asus elama Suure-Jaani. Artur Kapp pühendas oma eelviimase
sümfoonia 1948