Giuseppe Verdi
temperamentse, sageli võibolla kareda, ent kirgliku ja jõulise kujutamisoskuse.
Tark, aus ja südamlik Barezzi oli tubli muusik. Ta mängis peale flöödi veel mitut
puhkpilli, õhtuti aga muutus tema kontor, kus filharmooniaühingu orkestriproove peeti, tõeliseks
kontserdisaaliks. Noor Verdi võttis neist kokkutulekuist innukalt osa, kirjutas noote ümber,
müristas suurt trummi, õpetas orkestrantidele partiisid selgeks, arranzeeris muusikapalu. Suured
edusammud orelimängus, samuti kompositsioonialuste, dirigeerimistehnika ja muusikalis-
teoreetiliste tarkuste tundmaõppimises viisid Provesi õige varsti mõttele, et tal noorukile enam
midagi õpetada pole. Vaimustusega suhtus oma kasvandikku ka Seletti ning nii tekkis nende
vahel omalaadne võistlus. Provesi oli Verdi heliloojatalendis veendunud, Seletti aga nõudis
nooruki asumist kirjanduse radadele. KuuInud kord Verdi oreliimprovisatsioone. Mõistis lõpuks
temagi, et Giuseppe ainuõigeks kutsumuseks jääb siiski vaid muusika.