Michelangelo Buonarroti
kujutab viimset kohtupäeva kus jumal mõistab kohut elavate ja surnute üle.
Selles maalis pole enam kõrgrenessansile omast rahu ja selgust ning
Michelangelo on jõudnud juba baroki piirimaile. Michelangelo looming on
oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti.
Arhitektina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küünib 132 meetri
kõrgusele, ja kapitooliumi väljaku. Projekteerides oma üht suursaavutust,
Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku kompositsiioniga
tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas
seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta
on küll võimas ja kõrge, aga ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid.
Erinevalt viimasest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises
täiulikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele.
1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosnes