Hispaania ja Flandria kunst 17
kristlusele üpris võõras ohjeldamatu meeleline nautlemine.
Rubens ühendab imetlusväärsel viisil barokliku maalikunsti mõlemad
võimalused – eluläheduse ja idealiseerimise. Efektsemalt kui keegi teine kujutab
ta ebareaalset või ülemeelelist võimalikult reaalsete ja meeleliste vahenditega.
Seda võimaldab tal itaalialiku üldistamide ja värvitoreduse liitmine Madalmaade
traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujutamisega.
Rubensi maalide kompositisoonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast
kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Suurtel
allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel näeme Rubensi ülekeevat fantaasiat.
Dünaamika küünib mõnikord lausa märatsuseni. Lopsakad, elujõust pakatavad
inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Kuigi põrkame
ikka ja jälle uutele karjuvatele kontrastidele, on kompositisioon tervikuna väga ühtne,