Béla Bartók
Mõlemad olid ka
väljapaistvad muusikateadlased- Bartoki mahukas uurimus "Ungari rahvalaul" (1924)
kuulub tänini muusikalise etnograafia varamusse.
BELA BARTOK
Bartok jättis 20. sajandi muusikasse tähelepanuväärse jälje kui helilooja., pianist ja
mitmekülgne muusikafolklorist. Pärimuusika kogunemisretkedel jõudis ta lisaks Kesk-
Euroopale koguni Türgisse ja Põhja-Aafrikasse. Bartoki loomingustiil ongi orgaaniline
sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikest kompositisioonitehnikatest. Arvatavasti
viis just kokkupuude vanade rahvaviisidega helilooja tõdemuseni, et pärimuusikalaadne
mõtlemine värskendab üldlevinud akadeemilist helikästitlust, et rütmijaotused võivad olla
sootuks keerulisemad, kui seda võimaldavad kahe,- või kolmeosalised taktimõõdud, ning
et muusikalise vormi võib üles ehitada ka lühikeste motiivide varieeritud kordustele.
Bartoki noorpõlv möödus Habsburgide Austria-Ungari impeeriumis üsna sagely elupaiku
vahetades