Kaunid ideaalid, karm tegelikkus
kiriku vääramatu dogmaatika. Otsekoheselt tapab Jumala Friedrich Nietzsche oma raamatus
,,Nõnda kõneles Zarathustra", kus Jumal sureb kaastundest inimese vastu. Nietzsche läheb
isegi nii kaugele, et kuulutab ristilöödud Jeesuse pehme, allaheitliku ja orjameelse inimese
võrdkujuks. Sellise ilmavaate juurdumist võin pidada üldiste paradigmade muutumise
alguseks.
Järgmisena tapeti kunst ja hüljati selle jumalakeskus. Kui maailm oli aastasadu
harjunud vaatama klassikalise kompositiooni ja värvilahendusega maale täis ilu, harmooniat
ning rütmi, siis impressionistid paiskasid avalikkuse ette midagi hoopis kummalist kõrgete
ideede asemel leidis Pariisi kunstihuviline piltidelt vaid uduseid maastikke ja juhuslikke
tütarlapsi.
Ka kirjandus ületas tavapärase ilu ning vooruslikkuse, kui asus lammutama vanu
traditsioone. Jumalalt mitte ei kummardatud enam, vaid tema eest põgeneti. Näiteks läksid
1857
annaabi.ee 
