· Reaksioonivõimeliste NH2 rühmade tekitamine kiu pinnal eriti epoksüvaigust maatriksi puhul. 18. Molekulaarkomposiidid Molekulaarkomposiidid ehk kõrgsuutlikud materjalid on paari viimase aastakümne tehniline looming. Eesmärgiks on seatud orgaaniliste kiudude saamine, millel oleks kõrged survetugevuse näitajad. Senituntud parimatel kiududel (näiteks kevlar) ei hinnata survetugevust piisavaks. Innovatiivseks ideeks oli tuntud kiudude muutmine molekulaartasemel komposiitideks regulaarahelaga makromolekulide polübensotiasool (PBT) ja polübensoasool (PBO) sisseviimisega. Tegemist on kasutusvalmite materjalidega, mis ei vaja enam täiendavat armeerimist sarrusega, samuti sarruse ketramist-kudumist, prepregide valmistamist jne. Tehnoloogiliselt on see idee realiseeritud mitmel erineval viisil: · molekulaarne kokkupõimimine · pook kopolümerisatsioon · plokk kopolümerisatsioon. Molekulaarne kokkupõimimine
epoksü- rühma. Olemuselt on nad puhtalt termoplastilised ja mürgised. Lisades epoksüvaikudele kõvendit, mis on samuti mürgine, saame termoreaktiivsed epoksüplastid, mis pole mürgised. Neid käsutatakse elektri-, soojus- ja heliisolatsioonina, hermetiseeriva täitematerjalina, põrandate ja teekatete valamiseks jne. Kuna nad nakkuvad hästi metalli, klaasi ja keraamiliste materjalidega, käsutatakse neid ka liimidena. 37.Milliseid materjale nimetatakse komposiitideks ja milliseid tooteid kompaundideks? Komposiit paindub ja kompaun ei paindu vaid puruneb paindel st on rabe POOL- JA ÜLIJUHT MATERJALID 38.Milleks kasutatakse keraamilisi materjale ja klaasi elektrotehnikas? kondensaatoriklaase - kõrgepingefiltrite, impulsigeneraatorite, kõrgsagedus- võnkeringide jms. mahtuvuselementides: neil peab olema väike dielektrikuskadu ja suur dielektriline läbitavus; isolaatoriklaa.se - tugi-, läbiviik-, ripp- jm. isolaatorite
Hästi sepistatavad on plastsed metallid. Pilet 2 Materjalide struktuur. Liht- ja liitmaterjalid. Materjalide väikseim struktuuriühik on aatom. Kristalliline struktuur näitab aatomite omavahelist paigutust kristallis. Näiteks metallis asetsevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moodustades korrapärase kristallvõre. Aatomite paigutust kristallis kujutatakse ruumiliste skeemide abil (võreelemendid jne.). Materjale saab liigitada lihtmaterjalideks ja liitmaterjalideks (komposiitideks). Lihtmaterjalid võivad olla keerulise koostisega, kuid erinevad koostisosad ei eristu materjalis selgesti, samuti need koostisosad ei erine üksteisest mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest.. Liitmaterjalid koosnevad mitmest teineteisest hoopis erinevate omadustega ainest. Liitmaterjali valmistamisel saab kompenseerida ühe materjali puudujääke teise materjali abil. Betoon? Betoon on ehitusmaterjal, mis koosneb sideainest (tsement/lubi) ja täitematerjalist