,,optilist teatrit" ehk seadet, mis suutis näidata hetkega palju pilte, saatis muusik teda klaveril. Lisaks, niinimetatud ,,tummfilmid" ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat. Tihtilugu on kasutatud muusikat filmis olevate pingeliste hetkede muutmist publikule veelgi teravamaks. Eriti hästi on sellega hakkama saanud vanameister Alfred Hitchcock oma filmiga ,,Psühho". Sellele filmile kirjutas muusika mees nimega Bernard Herrmann, kes on ka komposeerinud muusikat ka teistele Hitchcocki filmidele nagu ,,Vertigo" ja ,,Linnud". Eriti ohtralt valati mees üle kiidusõnadega peale ,,Vertigo" esilinastumist tema meisterliku töö eest. Minu lemmik on ,,Tom & Jerry" multifilmis kasutatavad heliefektid kõige paremad. Kogu muusika on orkertri tehtud ja seda nii hästi. Minu arvates on muusika filmis väga oluline, sest ilma selleta on raske filmi ette kujutada
CATS Muusikali ´´CATS´´ on komposeerinud A.L.Webber 1981. aastal. Muusikali kirjutades toetus ta raamatule Old Possum's Book of Practical Cats. Muusikali ´´CATS´´ esmalavastus toimus 11. mail 1981 Londonis West Endis. Pärst seda tegi muusikal debüüdi Broadwayl 7. oktoobril 1982. Muusikali on mängitud Londonis üle 9000 korra ja New Yorgis üle 8000 korra. 1998 aastal salvestati ´´Cats´´ videversioon. See salvestati VHSile ja DVDle. Samuti näidati seda üle kogu Ameerika ja ka PBSis. See muusikal on üks enim mängitud muusikale maailmas, ning seda mängitakse ikka veel kogu maailmas. ´´CATS´´ on tõlgitud 20 keelde. Olenematta sellest et see muusikal on üks populaarsematest, kritiseeritakse seda ikka veel jõudsalt. ´´CATS´´on üks armastatumaid ja kritiseeritumaid muusikale. Muusikal ´´CATS´´ räägib ühest kasside hõimust (Jellicle kassid), kes on kogunenud prügimäele, et otsustada, kes neist saab õi...
See graatsia, mida me kehades kutsume iluks, on sündinud tasapindade kompositsioonist. Nägu, millel on omad tasapinnad, siin suuremad ja seal väiksemad, on justkui võrreldavad vana naise näoga, on välimuses koledad. Seega on selles tasapindade kompositsioonis graatsia ja ilu asjad need, mida on otsitud. Albertile tundub, et ei ole ühte kindlat ja sobivamat viisi kellelegi, kes soovib neid asju võtta loodusest, pidades meeles, mil moel loodus on need ilusad kehad komposeerinud. Kõik kehade liigutused peavad olema lähedalt observeeritud maalikunstniku poolt. 5. Iseloomustage üldiselt Alberti lähenemist kunstile! Alberti käsitleb kunsti kui midagi, mis on võrreldes teiste kunstidega palju ülevam. Ta käsitleb maalikunsti ja kunstnikke teemat mitmest erinevast vaatenurgast. Ta räägib maali kompositsioonidest; geomeetriast - miks see maalikunstis oluline on; kehadest ja samuti nende olulisusest maalikunstis. Lisaks räägib ta värvide
annaabi.ee 
