Referaat Arvo Pärt
põnevusega.
1968. aastani oli Pärt eeskätt instrumentaalhelilooja. Tema loomingutee
algus oli sarnane kogu tolleaegse eesti noore heliloojate põlvkonna omaga:
esmalt sündisid mõned neoklassitsistlikud teosed. Edasi ilmnes aga, et Pärt oli
väga aldis 20. Sajandi siin seni keelatud väljendusvahendeid kasutusele võtma.
Näiteks on tema orkestriteos "Nekroloog" (1960) esimene dodekafooniline teos
eesti muusikas.
1968. Aastal, mil esiettekandele tuli Pärdi "Credo", sattus komposeerija
kriisiolukorda. Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku
teksti tõttu. Teoste komponeerimine lõppes pikaks ajaks, algas pikk
otsinguteperiood, mil Pärt süvenes muuhulgas keskaja muusikasse. Aastal 1976
tuli ta aga välja täiesti uues helikeeles teostega - selles oma leiutatud nn
tintinnabuli-stiilis kirjutab Pärt tänini.
Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja
kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini
annaabi.ee 
