Iseloomu bioloogiline põhi
Nimetagem seda jõudu siin
elujõuks. Aktiivse struktuuri teket valkudel on nimetatud ka geneetilise koodi teiseks
transleerimiseks. Veelgi keerulisem on lugu paljumolekuliliste kompleksidega. Eespool
nimetati bakteriaalset ribosoomi (koosneb 54 valgust ja 3 RNA molekulist), kui ainsat in vitro
rekonstrueeritavat organelli. Selle all mõeldakse siiski seda, et katseklaasis saab küll
laialivõetud ribosoome kokku panna ja rakus taas käivitada, katseklaasis sünteesitud
komponenetidest ei ole aga aktiivset ribosoomi meistertada õnnestunud. Järelikult on taas
kord tegu salapärase elujõu avaldumisega. Sama tulemuseni jõuame ka mitmete ensümaatilist
aktiivsust omavate RNA molekulide juures- paljusid neist on küll võimalik tehislikult
valmistada, toimima nad rakus aga ei hakka. On teada, et elusrakus aitavad valgumolekulide
ruumilist struktuuri moodustada mitmed abimehed. Neid kutsutakse chaperon'ideks
(chaperon- it.k