Novellist, novelliteooriast ja Dekameronist
novelli oluliselt anekdoodist, mi annab hetpildi, süvenamata ühe inimsaatusesse.
Eesti kirjanduses kujunes klassikaline rangevormiline novellitüüp välja E. Vilde ja F. Tuglase
loomingus. Vabavormilise novelli kujunemine on seotud K.A.Hindrey novellistikaga.
Vabavormiline novell: tegevustik ei pea olema eriline ega väliselt tähtis, küll aga tähenduslik.
Ühe põhijoonena võib nimetada eelmainitud H. James teise efekti võimalust, mis põhineb
jätkuvusel ja komplitseeritusel Samuti on oluline hajutav, mitmesuunaline pingestatus. Võivad
esineda ka kõrvaltegelased.
Veel erilisest novellilõpust. Lõpu teravus ja tähenduslik kaal on vahetus seoses pikkusega:
lühemates novellides on lõpp suurema tähendusliku koormusega. Puänt on tegelikult üks
novellilõpu erijuhtum. Ka ilma üllatuslikkuseta jäävad lõpulaused eelnenut mõtestama.
Struktuuri koha pealt rõhutab Liiv novelli piiratud mahtu, lühidust, kvantitatiivset eripära, mis
tingib kvaliteedi
annaabi.ee 
