Mõistete „häbi“ ja „hirm“ semiootikast kultuurimehhanismis
Igaüks neist gruppidest näeb ennast võrdluses
kõigi ülejäänud inimeste käitumist reguleeriva organisatsiooniga kui kõrgema
korrastusastmega ühikut. Häbi abil reguleeritust tajutakse kui kõrgeima korrastatuse
näitajat.
Tuleb rõhutada, et nimetatud kolm etappi on eelkõige loogilis-heuristilised, kuna
ajalooliste protsesside reaalne kulgemine toimus kahtlemata tunduvalt keerulisemaid ja
mitmekesisemaid teid pidi.
7. Kolmandal etapil kujuneb häbi ja hirmu sfääride vahel välja komplementaarsussuhe.
Eeldatakse, et see, kes juhindub häbist, ei tunne hirmu ja vastupidi. Seejuures on sfääride
jaotus dünaamiline ja vastastikus võitluses. Nii elab Vene 18. saj aadlikultuur kahe
süsteemi vastastikus pingeväljas: ühest vaatepunktist on iga aadlik riigialam, kuuludes
„nende“ hulka, kelle käitumist reguleerib hirm. Teisalt on ta „õilsa aadlikorpuse“ liige,
selle kollektiivse „meie“ osaline ja tunnistab vaid häbi seadusi. Nende sfääride vahekord