Eesti loodusgeograafia konspekt
1919. avati geograafia osakond. Eesmärk oli tunma õppida oma maad. Pühendutakse Eesti
looduse uurimisele. Granö pani käima Eesti kihelkondade uurimised.
Edgar Kant kõige kuulsam geograaf, kuid ei saa öleda, et ta on loodusgeograaf. Tema
doktoritöö eestlaste eluruumist.
August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940.
Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks
kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja
kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud
mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused.
Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta.
Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole.