Üldiselt kehtibki, et mida rohkem arve endale lubame, seda rohkem lahendeid võime ka leida. Näiteks võrrandil puuduvad lahendid ratsionaalarvudes, ent ometi eksisteerivad nad juba irratsionaalarvude hulgas. Võrrandil ei leidu lahendeid reaalarvude hulgas, aga neid on täpselt neli, kasutades kompleksarve. Võrrandite lahendamine erinevates arvuhulkades on väga erineva raskusega. Näi- teks ei ole mingit raskust lahendada kolme muutujaga võrrandit kompleksarvudes – nimelt igale -i ja -i kompleksarvulisele väärtusele saame leida kompleksarvulisi -i väärtusi täpselt 10. Täisarvudes suudeti seesama võrrand aga lahendada alles pärast kolmesaja-aas- tast pingutust – positiivsetes täisarvudes ühtegi lahendit ei leidugi! Teoreemi, mis väidab, et kui on kahest suurem täisarv, siis ühelgi võrrandil kujus positiivsetes täisarvudes lahendit ei leidu, kutsutakse Fermat’ suureks teoreemiks.