viimase paarikümne aasta riigireformide käigus asendunud tunduvalt kompleksema kolmeastmelise struktuuriga kõige ülemisel astmel on föderaalriik, keelekogukonnad (kokku kolm prantsuse-, flaami- ja saksakeelne) ja regioonid (samuti kolm Flandria, Valloonia ja Brüsseli pealinnaregioon), mis on kõik kolm seaduse järgi tähtsuselt võrdsed, kuid tegutsevad erinevates valdkondades. Kõigil kolmel on muuhulgas nt ka seadusandlik võim oma kompetentsivaldkondades Järgmisel astmel on provintsid, mis alluvad mitte ainult keskvõimule, vaid kas keskvõimule, kogukondadele või regioonidele, vastavalt sellele, kelle tegevusvaldkonda kuulub kompetents antud konkreetse küsimuse üle. Kõige alumise astme moodustavad kommuunid e. kohalikud omavalitsused. Ka nemad alluvad konkreetsest ainevaldkonnast sõltuvalt ühele kolmest kõrgema tasandi organist. Neid rahastavad ja nende tegevust kontrollivad põhiliselt siiski regioonid.
viimase paarikümne aasta riigireformide käigus asendunud tunduvalt kompleksema kolmeastmelise struktuuriga kõige ülemisel astmel on föderaalriik, keelekogukonnad (kokku kolm – prantsuse-, flaami- ja saksakeelne) ja regioonid (samuti kolm – Flandria, Valloonia ja Brüsseli pealinnaregioon), mis on kõik kolm seaduse järgi tähtsuselt võrdsed, kuid tegutsevad erinevates valdkondades. Kõigil kolmel on muuhulgas nt ka seadusandlik võim oma kompetentsivaldkondades Järgmisel astmel on provintsid, mis alluvad mitte ainult keskvõimule, vaid kas keskvõimule, kogukondadele või regioonidele, vastavalt sellele, kelle tegevusvaldkonda kuulub kompetents antud konkreetse küsimuse üle. Kõige alumise astme moodustavad kommuunid e. kohalikud omavalitsused. Ka nemad alluvad konkreetsest ainevaldkonnast sõltuvalt ühele kolmest kõrgema tasandi organist. Neid rahastavad ja nende tegevust kontrollivad põhiliselt siiski regioonid.
annaabi.ee 
