Ausus on üks tähtsamaid omadusi audiitoril, see on kirjas ka kutseeetikas. Üheks probleemiks võib olla veel, kui audiitorile pakutakse midagi, et too ei märkaks osasid numbreid ja ei oleks objektiivne. Kuid on öeldud, et audiitor peab hindama kõiki numbreid ja tulemusi objektiivselt nii, et ei mõjutaks neid juhtkonnale või töötajatele kasulikus suunas. Kui audiitor on vanem ja ei ole ennast täiendanud võivad tekkida probleemid kutsealase kompententsusega ning hoolsusega, sest ka ettevõtte ei saa usaldada inimest kes ei ole piisavalt pädev, et teostada audit. Samuti on nõuded ja reeglid pidevas muutumises ning väikse ajaga võib paljutki muutuda ka seadustes. Maailm on üldse pidevas muutuses ja ka audiitor peaks ennast kursis hoidma ümbritsevaga. Suurimaid probleeme kindlasti enamus naiste osas on soov rääkida endaga toimuvast. See läbi võib tulla probleeme ka audiitoril konfidentsaalsusega, sest ei ole lubatav
vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetast midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompententsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. 2.2 Pärilikkus ja keskkond Osa autoreid rõhutab intelligentsuse kujunemisel keskkonna rolli, teised arvavad, et, intelligentsust mõjutavad peamiselt pärilikud faktorid. Selguse saamiseks on uuritud kaksikuid (ühesugune pärilik foon) ja lapsendatud lapsi (neid võib pere ülejäänud lastega sarnaseks teha just sama keskkond).
annaabi.ee 
