elektriliselt laetud pind. Laengu ümberjaotumine võib toimuda kolmel moel: 1. laetud osakeste ülekanne läbi piirpinna 2. erilaenguliste ioonide erinev adsorptsioon 3. polaarsete molekulide adsorptsioon ja orienteerumine Vastasmärgilised ioonid kogunevad selliselt laetud pinna lähedusse ja kujuneb välja ioonatmosfäär, milles eristub kaks iseloomulikku laenguregiooni. Täiesti kolloidosakese pinna vastas asub liikumatu kiht. Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises. Sellist laetud kihti mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks. Elektriline kaksikkiht mittepolariseeritaval elektroodil. Paigutades metalli tema enda soola lahusesse hakkavad metalliioonid läbi piirpinna minema sellesse faasi, milles nende keemiline potentsiaal on madalam. Ioonide elektrilise laetuse tõttu faasid laaduvad. (Zn/Zn2+)
Osa vastasioonid moodustavad elektrilise kaksikkihi adsorbse osa, ülejäänud on tuumaga nõrgemini seotud(alluvad osaliselt ka keskonna osakeste mõjule), moodustavad elektrilise kaksikkihi difuusse osa. *Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. *Täiesti kolloidosakese pinna vastas asub liikumatu kiht( adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioonid). *Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises (ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga). Sellist laetud kihti, mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks . *Elektrokineetiliste nähtuste kiirust määrab potentsiaali hüpe liikuva ja liikumatu piirpinna vahel. Seda potentsiaali nimetatakse elektrokineetiliseks ehk -potentsiaaliks. See suurus määrab
Osa vastasioonid moodustavad elektrilise kaksikkihi adsorbse osa, ülejäänud on tuumaga nõrgemini seotud(alluvad osaliselt ka keskonna osakeste mõjule), moodustavad elektrilise kaksikkihi difuusse osa. *Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. *Täiesti kolloidosakese pinna vastas asub liikumatu kiht( adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioonid). *Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises (ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga). Sellist laetud kihti, mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks . *Elektrokineetiliste nähtuste kiirust määrab potentsiaali hüpe liikuva ja liikumatu piirpinna vahel. Seda potentsiaali nimetatakse elektrokineetiliseks ehk -potentsiaaliks. See suurus määrab
annaabi.ee 
