Väga oluline osa elektrienergia ülekandel ja jaotamisel on alajaamadel, mis on ette nähtud elektrienergia muundamiseks ja jaotamiseks. Alajaam sisaldab sisenevate ja väljuvate liinide ühendusi, lülitusseadmeid, trafosid, juhtimisahelaid ning hooneid, seal paikneb ka kaitse- ja juhtimisaparatuur. 6 Võimusust võib ülekanda ilma lisaseadmeteta kuni 500 km kaugusele. Tänapäeval on lisaseadmetena kasutusel staatilised türistorjuhitavad kompenseerimisseadmed. Need seadmed koosnevad türistorjuhitavatest kondensaatorpatareidest ja reaktoritest. Türistorjuhitavad kompenseerimisseadmed toimivad nii püsi- kui ka siirdetalituses, kindlustades süsteemi stabiilsuse. Alalisvooluliine võidakse kasutada, kui on vaja edastada suuri võimsusi (mõni GW) suurele kaugusele (1000 km ja enam). Alalisvoolu kasutamisel on nii õhu- kui ka kaabelliinid lihtsamad ja odavamad kui vahelduvvooluliinidel, kuid nad nõuavad mõlemas otsas kalleid alajaamu
Mitmesuguste kitsenduste kontroll suletud võrgu puhul toimub tavalises kor- ras. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 56 3. REAKTIIVVÕIMSUSE KOMPENSEERIMISSEADMETE VALIK 3.1. REAKTIIVVÕIMSUSTE BILANSS Kuna reaktiivvõimsuse allikateks elektrisüsteemis on lisaks elektrijaamade generaatoritele ( ∑ QG ) veel ka reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmed ( ∑ QK ), ja summaarsele reaktiivvõimsuse tarbimisele ( ∑ QT ) lisanduvad reaktiivvõimsuskaod võrgus ∆Q , võib süsteemi reaktiivvõimsuste bilansi võr- randi esitada kujul ∑ QG + ∑ QK = ∑ QT + ∆Q (3.1) ehk lühemalt ∑ QG ' = ∑ QT ' (3.2) kus ∑ QG ' – kogu genereeritav reaktiivvõimsus ∑ QT ' – reaktiivvõimsuse kogutarbimine koos reaktiivvõimsuskadu-
annaabi.ee 
