Sisehaigused ja sisehaige hooldus-põetus
Haigus kitsamas tähenduses on organismi struktuuri ja selle funktsioonide patoloogia, mis avaldub
sümptoomidena, on objektiivselt diagnoositav.
Haigus (lad.k. morbus; kr.k. nosos, pathos) on organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise
(anatoomilise kuju) või funktsionaalse kahjustuse avaldus.
Haigus tekib kahjulike välis- või sisetegurite toime tagajärjel ning nõrgendab organismi väliskeskkonnaga
kohanemise võimet. Kusjuures samaaegselt organismis kujunevad välja kaitse- ja
kompensatsioonireaktsioonid.
Haigust põhjustavad välised tegurid
mehaanilised (löögid, põrutused)
füüsikalised (kõrge ja madal t)
keemilised (mürgid,söövitavad ained)
alimentaarsed (nälgus, ületoitumine, hüpovitaminos e mõne aine vähesus toidus)
bioloogilised (bakterid,viirused, parasiidid)
psühhogeensed (olustikulised konfliktid, kroonilised neg.emotsioonid)
Haigust põhjustavad sisemised tegurid on seoses organismi pärilikkuse või reaktiivsuse riketega: