15. 5) Väljundtakistus R =U /I välj välj välj Väljundtakistus iseloomustab stabilisaatori koormatavust, mida väiksem on väljundtakistus, seda rohkem koormatav on stabilisaator ja seda vähem mõjutab koormusvool väljundpinget. Väike väljundtakistus võib aga ülekoormuse korral olla 35 stabilisaatorile ohtlik ja seepärast võidakse väljundtakistust mõnikord tahtlikult suurendada. Tööpõhimõttelt jagunevad stabilisaatorid parameetrilisteks ja kompensatsioonilisteks stabilisaatoriteks. Parameetrilised stabilisaatorites kasutatakse stabiliseerimise saamiseks mingi elemendi mitte-lineaarselt tunnusjoont. Selliseks enimkasutatavaks elemendiks on stabilitron (Zener-diood). Kompensatsioonilistes stabilisaatorites toimub pinge pidev reguleerimine reguleerelemendiga , mis töötab muudetava takistina. Reguleerimise tulemusena hoitakse väljundpinget muutumatuna. Selliseks reguleerelemendiks on enamasti transistor.
15. 5) Väljundtakistus Rvälj=Uvälj/Ivälj Väljundtakistus iseloomustab stabilisaatori koormatavust, mida väiksem on väljundtakistus, seda rohkem koormatav on stabilisaator ja seda vähem mõjutab koormusvool väljundpinget. Väike väljundtakistus võib aga ülekoormuse korral olla stabilisaatorile ohtlik ja seepärast võidakse väljundtakistust mõnikord tahtlikult suurendada. Tööpõhimõttelt jagunevad stabilisaatorid parameetrilisteks ja kompensatsioonilisteks stabilisaatoriteks. Parameetrilised stabilisaatorites kasutatakse stabiliseerimise saamiseks mingi elemendi mitte- lineaarselt tunnusjoont. Selliseks enimkasutatavaks elemendiks on stabilitron (Zener-diood). Kompensatsioonilistes stabilisaatorites toimub pinge pidev reguleerimine reguleerelemendiga , mis töötab muudetava takistina. Reguleerimise tulemusena hoitakse väljundpinget muutumatuna. Selliseks reguleerelemendiks on enamasti transistor
annaabi.ee 
