· Rõhuasetus suhetes pigem individuaalsetele kui grupiga seotud valikutele Pikaajalised. 2. SOTSIAALNE TAJU Tajumine pole objektiivne. Valivus e selektiivsus objekte või nähtuste eri omadusi tajutakse erineva täpsusega. Sotsiaalne taju (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) on protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teise inimese kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Suhtlemisoskust saab parandada sotsiaalse taju tüüpvigade vähendamise ja kompeneerimise teel. Teabe vahetamise e. kommunikatsiooni liigid Vahetu sotsiaalne taju 3 muutujat seoses adekvaatse sotsiaalse tajuga. 1) Kontekst (ei võrdle ennast teistega) 2) Eneseusaldus (adekvaatne ebnesehinnang 3) Teised muutujad ! Võistluslik sotsiaane kontekst loob eeldused, et õpilased end sotsiaalselt õigesti ei taju! Müra on seotud taju probleemidega. Füüsiline müra loob eeldused agressiivsuseks. Kõrgema intelligentsusega
selleni, et laps suri.) Aastas käsitletakse VAERSis umbes 12 00014 000 juhtumit. Kui nüüd arvestada, et alla 10% arstidest raporteerib kõrvalnähtudest, siis vast võib tegelik reaktsioonide arv olla 120 000140 000. 140 000 rasket reaktsiooni umbes 3 500 000 aastas sündiva lapse kohta. Kuidas läheb see number kokku vaktsiinide turvalisusega, mida arstid nagu ühest suust kordavad? Taotlusi tehakse rohkem, kuid kriteeriumid kompensatsiooni saamiseks on väga ranged. Tihti võtab kompeneerimise protsess aastaid. Näiteks osale vaktsiinidele peab tüsistus välja lööma 48 tunni jooksul. Kui teie beebi aga suri 50 tundi pärast DLT süsti, siis te kompensatsiooni ei saa ning tema surm vaktsiinisurma kirja ei lähe. Arvatavasti kirjutatakse siis põhjuseks Hällisurm (SIDS), sest sinna kategooriasse lähevad enamus vaktsiinisurmi. Kui aga elavhõbedamürgituse tulemusena teie laps aasta hiljem autistiks jääb, siis pole üldse lootust seda vaktsiinitüsistusena kvalifitseerida.