Imputeerimine
Kui ei seondu, ei ole
mutatsiooni
DNAd võib kloneerida kasutades spetsiaalseid rakkuliine, selleks on
vaja tüüp II restriktsiooni endonukleaase. Restriktaasid tunnevad ära
kindlaid palindroomseid (järjestus on mõlema ahela 5’-3 suunas
sama) DNA järjestusi ja on võimelised neid kindlas piirkonnas
kindlas suuruses (tüüpiliselt 4-8 kb pikk) lõikama, tekitades
ülekattuvate otstega fragmente, mis on samaaegselt identsed ja
kompelmentaarsed, et saaks komplementaarselt paarduda. Lõigatud
DNA fragmente saab sisestada sarnaselt lõigatud vektorisse, mis
kannab replikatsioon origini, et rakus iseseisvalt replitseeruda.
Saadakse hübriid-DNA molekulid ehk rekombinantsed DNA
molekulid, mis transformeeritakse sobivasse peremeesrakku. Iga
peremeesrakk võtab ühe rekombinantse DNA molekuli sisse.
Transformeeritud rakud pannakse kasvama ning rekombinandid
paljunevad peremehest eraldiseisvalt. Paljunemisega tekivad