Molübdeeni referaat
Tema heaks omaduseks on väike
soojuspaisumistegur, tänu millele saab teda paljudes seadmetes kasutada. Venitatav ja
sepistatav on ta vaid kõrgel temperatuuril.
Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu, küll aga ühenditena. Mo peamiseks
ühendiks on molübdeniit ehk molüdeenläik MoS 2. Vaba molübdeeni saadakse maagi
särdamisel, mille tagajärjel tekib molübdeentrioksiid MoO3. See omakorda redutseeritakse
vesinikuga ning saadakse pulbriline molübdeen. Et seda kompakseks muuta, pressitakse seda
kõrgel temperatuuril. Molübdeen reageerib hapnikuga ainult kõrgema temperatuuri juures,
mille juures tekib molübdeentrioksiid MoO 3. Oksiidile vastavat hapet nimetatakse
molübdeen(IV)happeks H2MoO4, happe sooli aga molübdaatideks. Molübdeen lahustub
konsentreeritud väävelhappes, lämmastikhappes ja kuningvees.
Veerand toodetud molübdeenist läheb roostevaba terase tootmiseks, teine veerand