Eesti omariikluse saavutamine
Samal ajal tekkisid tööliste
ja soldatide saadikute nõukogud. 2. märtsil Tallinnas aset leidnud tööseisakutest arenes
ülelinnaline streik, millest omakorda kasvas massimiiting, mis läks üle
korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu
Margareeta vangid jne. Korraldused likvideeriti kiiresti ning Venemaa Ajutine Valitsus
tagandas senised kubernerid ja määras asemele kubermangukomissarid. Eestimaa
kubermangu komossariks sai Tallinna linnapea Jaan Poska.
Kuna täieliku iseseisvuse saavutamise mõte polnud veel piisavalt küps, seati
eesmärgiks autonoomia saavutamine. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus
Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, mille kohaselt ühendati Eestimaa
kubermang üheks rahvuslikuks kubermanguks. Sinna alla aga ei kuulunud Narva linn ja
Liivimaa kubermangu põhjaosa.
Autonoomia saavutamise järel asendati senised vene ametnikud eestlastega ja
annaabi.ee 
