Külmaks sõjaks nimet kaua kestvat pingeseisundit, NSVL ja tema liitlaste ningUSA ja Lääne- Euroopa vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. NSVL ja tema liitlased mood sotsialismi leeri, mis kuj prst II MS lõppu. Punaarmee toetusel ja julgeolekuorganite abil tulid kommunistid võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhosl, Ungaris, Jugosl, Albaanias, Ida- Saksam., Hiinas, Põhja- Vietn., Põhja-Koreas. 1959 tuli võimule Kuubas. Külm sõda väljendus luuretegevuses, ideoloogilises võitluses ja propakandas, võidurelvastumises, doktriinides ning konkreetsetes konfliktides riikide vahel. Sotsialismi leeri liigid mood maj org VMN. See eksisteeris 1949-1990. Sõjaline org oli VLO,NL ja Ida- Euroopat ühendav sõjaline ja poliitiline plokk. VLO loodi vastuhakuks NATOLE....
Tuumalõhkepeasid tuli mõlemal riigil vähendada 1/3 võrra. Selleks, et kontrollida kas see nii on, moodustati rahvusvahelised komisjonid. USA II maailmasõja järel USA oli II ms võitjariik ja esialgu oli tuumarelva ainuomanik. Pärast II ms USA loobus isolatsioonist. Pärast II ms oli USA president Truman (1945-1953, demokraat). Trumani valitsemisaega jääb Trumani doktriin ja selle ellurakendamine läbi Marshalli plaani. Sisepoliitiliselt jäi Trumani võimulolekuaega makartism kommunsimi- ja juudivastane poliitika. Kommunismivastane sellepärast, et perekond Rosenberg, kes müüs aatompommi NSVLile olid juudid ja kommunistid. Suur hirm oli kommunismi ees - Hiina oli kommunistlikuks muutunud, NSVL oli saanud omale tuumapommi, Inglismaal tegutsesid nõukogude spioonid. Taga kiusati ka vasakpoolsete vaadetega inimesi nad kutsuti komisjoni ette aru andma. Reaalselt ei võinud see komisjon mingit otsust langetada, aga nad põhjustasid hüsteeriat
annaabi.ee 
