Nõukogude okupatsioon
Väljaastumine osutus siiski varaseks, sest metsavendadel ei
piisanud jõudu võimu säilitamiseks. Kuna Saksa vägede saabumine viibis, jõudis vastaspool
ootamatusest toibuda ning asus vastupealetungile.
Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Viimased
moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide
vastu. Hävituspataljonidesse kuulusid üldjuhul vabatahtlikud-ideelised kommunitid ja nõukogude
aktivistid, vahelka sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Hävituspatalajonid said
kurikuulsaks oma metsikustega. Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati
sidemetes metsavendadega või ebalojaalsuses nõukogude korra suhtes. Taandudes purustasid
hävituspataljonlased tööstushooneid ja raudteid, põletasid talusid, tapsid kariloomi ja hävitasid
varasid, mida ei jõutud välja vedada.