Jüri Vilms
kannavad Soome kiivreid ja mundreid, Tegemist on mingi muu sündmusega kui sellega mida fotot
väideti kujutavat, ehk siis see pilt ei kujutanud eestlaste hukkamist.
Räägitakse, et enne mahalaskmist palusid surmatavad juuresviibivaid ohvitsere Eestisse teatada:
''Meie ei ole midagi seletanud, ei ole kedagi ära andnud, vaid sureme ausalt ja mehiselt oma isamaa
eest.'' Vilms ühes saatkonnaga maeti saksa allohvitseri juhatusel Helsingi lähedale metsaserva
ühishauda kommunistigega ja maa tehti pealt tasaseks, lootuses, et seal võib Vilms puhata teadmatult
igavesti, teadmata ka, kes olid tema salalikud surmajad. Saatus, aga tahtis teisiti, ja Vilmsi ning tema
kaaslaste põrmud toodi 1920. aasta detsembris kodumaale ja maeti uuesti suurte austusavalduste saatel.
Sel korral korraldati ''Estonia'' kontserdisaalis suur leinateenistus, kus kõneles peaminister Ants Piip,
tähendades: ''Ring on käidud. Vabariigi saadikud on jälle tagasi. Pikk on aeg, mida nõudis teekond
annaabi.ee 
