välispoliitikat NSVL säilitades. Muudeti valitsemispoliitikat, lubati natukene sõnavabadust, majanduses hakati rohkem mõtlema inimeste peale, see lõpetas ka külma sõja, kuid NSVL ainult kannatas selle all ja kommunistid mõistsid, et kui nii edasi minna siis NSVL laguneb. Samal aastal tuli võmule Mihhail Gorbatsov, kellel seisis ees raske ülesanne, ta pidid NSVL kriisist välja tooma, kuid ilma muudatusteta ei oleks see võimalik olnud, seda mõistsid ka kõige vanameelsemad kommunistidki. NSVL otsustati kehtestada presidentaalne valitsemiskord ning 1988. aastal sai ta Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presidiidiumi esimeheks, kus tal oli senisest veelgi rohkem võimu. Sellele vaatasid viltu aga vanameelsed, kommunistliku partei toetajad, kuna kommunism riigis muudkui kahanes. Gorbatsovi majanduspoliitika kukkus ka haledalt läbi, sest majandustõusus asemel tabas riiki majanduskriis. See ajas vana hea kommunisimi pooldajad väga marru, sest juba hakkasid
Prantsuse Rahvuslik Vabastuskomitee, mille eesotsas seisis de Gaulle. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1944. a.suvel, kui liitlased Normandiasse tungisid, saabus ka de Gaulle Prantsusmaa vabastatud aladele. Siin kehtestas ta kohe oma võimu. Rahvuslik Vabastuskomitee nimetati ümber Ajutiseks Valitsuseks. Kuid sõjajärgsel Prantsusmaal olid tugevad pahempoolsed meeleolud, sest kommunistidki olid innukalt organiseerinud võitlust Saksa okupantide vastu. Neil oli esindajaid Rahvuslikus Vabastuskomitees, seega ka Ajutises Valitsuses. Ajutise Valitsuse valimistel said kommunistid rohkem hääli kui ükski teine erakond. Teisel kohal olid sotsialistid ja kolmandal alles kodanlik poliitiline vool - kristlikud demokraadid. 1946. a. Asutava Kogu koostatud konstitutsioon kajastas pahempoolsete seisukohti.