Otsus võtta iseseisva Eesti Vabariigi vapiks Eestimaa ajalooline vapp ei sündinud kergelt. Selle vastu sõdisid ägedalt mitmed tuntud aatemehed, kes nõudsid rahvuslikumat sümbolit. Tehti hulgaliselt uue "eestiliku" vapi kavandeid, millest soositum oli kunstnik Vabbe pakutud punane kümneharuline täht sinisel kilbil. Selline kahest viisnurgast kokkupandud kujund pidi sümboliseerima koidutähte ning olema vastuvõetav kõigile - traditsionalistidest kommunistideni. Lähemalt võib sellest kuus aastat kestnud vapisõjast lugeda Artur Taska raamatust "Eesti vapp" (Kirjastus Kupar, Tallinn 1993). Pseudorahvuslik kampaania "aegunud" heraldikareeglite vastu viimaks vaibus ja 19. juunil kinnitati kolme lõviga vapp II Riigikogu poolt Eesti Vabariigi riigivapiks. 8 EESTI RAHVUSHÜMN
stiililised muudatused. Otsus võtta iseseisva Eesti Vabariigi vapiks Eestimaa ajalooline vapp ei sündinud kergelt. Selle vastu sõdisid ägedalt mitmed tuntud aatemehed, kes nõudsid rahvuslikumat sümbolit. Tehti hulgaliselt uue "eestiliku" vapi kavandeid, millest soositum oli kunstnik Vabbe pakutud punane kümneharuline täht sinisel kilbil. Selline kahest viisnurgast kokkupandud kujund pidi sümboliseerima koidutähte ning olema vastuvõetav kõigile - traditsionalistidest kommunistideni. Lähemalt võib sellest kuus aastat kestnud vapisõjast lugeda Artur Taska raamatust "Eesti vapp" (Kirjastus Kupar, Tallinn 1993). Pseudorahvuslik kampaania "aegunud" heraldikareeglite vastu viimaks vaibus ja 19. juunil kinnitati kolme lõviga vapp II Riigikogu poolt Eesti Vabariigi riigivapiks. Eesti rahvushümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius
Otsus võtta iseseisva Eesti Vabariigi vapiks Eestimaa ajalooline vapp ei sündinud kergelt. Selle vastu sõdisid ägedalt mitmed tuntud aatemehed, kes nõudsid rahvuslikumat sümbolit. Tehti hulgaliselt uue "eestiliku" vapi kavandeid, millest soositum oli kunstnik Vabbe pakutud punane kümneharuline täht sinisel kilbil. Selline kahest viisnurgast kokkupandud kujund pidi sümboliseerima koidutähte ning olema vastuvõetav kõigile - traditsionalistidest kommunistideni. Lähemalt võib sellest kuus aastat kestnud vapisõjast lugeda Artur Taska raamatust "Eesti vapp" (Kirjastus Kupar, Tallinn 1993). Pseudorahvuslik kampaania "aegunud" heraldikareeglite vastu viimaks vaibus ja 19. juunil kinnitati kolme lõviga vapp II Riigikogu poolt Eesti Vabariigi riigivapiks. Eesti rahvushümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848
annaabi.ee 
