oma mineviku suhtes ausam on, siis ka Nõukogude ühiskond on meelsamini valmis Gorbatsovi reformidega kaasa minema. Selline uskumine, et glasnosti kaudu suudetakse reziimi legitiimsust tugevdada aga oli vale. Paljud Nõukogude intellektuaalid hakkasid Nõukogude kommunismis kahtlema ja ajakirjanduse kaudu ka seda otseselt kritiseerima. Suurem sõna- ja meelsusvabadus ka julgustas mitmeid Nõukogude Vabariikides ja Ida-Euroopa sotsialismimaades rahvuslike ja kommunismivastaste liikumiste tekkimist. Üha suurenev vabadustunne, mitmed aktsioonid Euroopas, Berliini müüri langemine kõik need kombineeritud üha suurema vastumeelsusega kommunismi suhtes sundisid Nõukogude juhtkonda rahvastele üha suuremaid ja suuremaid vabadusi lubama ja 1990. aasta veebruaris nõustus Kommunistlik Partei oma poliitilisest ainuvõimust loobuma. Üsna pea kuulutas end iseseisvaks Leedu, talle järgnesid Eesti ja Läti ning ka teised Nõukogude Vabariigid. 1991a lubati vabad
tegi sõjalist vastupanu. 16.-18. aprill 1943 repressioonid - 46 ühiskonnategelast saadeti koonduslaagrisse, suleti Kaunase ja Vilniuse ülikool ja teised kõrgkoolid. Leedu Aktivistide Rinne- 11. novembril 1940. aastal loodi Berliinis. Peamine organisatsioon, mis tegeleas vastupanuliikumisega Leedus, sest tal olid olemas omad keskused. Eesmärgiks oli taastada Leedu iseseisvus. LAF juhiks oli Skirpat. Sai kõigi kommunismivastaste rühmade ühendajaks. Ootasid Nõukogude-Saksa sõja puhkemist. Saksa mobilisatsioonikatsed- 1. märtsil 1943. aastal alustasid saksa võimud värbamist Leedu SS-Leegioni - Kuhu taheti koondata 30 000 - 40 000 meest, kuid ebaõnnestus vastupanuliikumise tõttu. Sellele järgnesid repressioonid. Okupatsiooniaastail õnnestus saksa võimudel organiseerida 20 omakaitse pataljoni, millest mõned saadeti rindele. 18. juulil 1943
annaabi.ee 
