Küüditamine
Niisiis olime olukorras, kus eesti mehed
võitlesid mõlemal poolel.
1944. aasta al g ul, kui Leningradi rinne kokku varises, kaitses Eesti Leegion vapralt meie idapiiri mitmekordse üleolekuga P unaarmee vastu kuni septembrini, mil S
aksa ülemjuhatus otsustas rinnet tagasi tõmmata ja Eesti loovutada.
Mind tabas mobilisatsioon 1944 . suvel ja minust sai noorte lennuväe abiteenistuslaste hooldusohvitser. Seekord mobilisatsioonist ei olnud pääsu ega ka kõrval e
hoidmise tahtmist. Kommunismiterror, küüditamine ja Tallinna pommitamine oli igal meeles ja olime valmis võitlema kas või vanakuradi endaga, nii kaua kui see vaid
võitle b kommunismi vastu.
Kriitiline olukord tekkis septembris, kui rinne Eestist tagasi tõmmati. Oli võimalus jääda kodumaale ja oodata P unaarmee "vabastajaid" või lahkuda koos S aksa
vägedega. Enamik valis kodumaalt lahkumise lootuses, et taandudes läände saame varem või hiljem lääneliitlaste sõjavangideks. See oli raske teekond kokkuvarisevas