Aastatel 1941-1944 ilmus tagalas oma paarsada eestikeelset trükist - perioodikat, bro- süüre ja õpikuid ning luulekogusid (Barbarus "Relvastatud värsid", Semper "Ei vaikida saa"}, kuid napilt proosat. Pärast nõukogude võimu taastamist võeti 1945. aasta kevadel Kirjanike Liitu 25 Saksa okupatsiooni ajaks kodumaale jäänud kirjanikku ja aasta lõpus oli liidul 47 liiget. Kohe algas aga ka vastupidine liikumine - Kirjanike Liidust välja heitmine. Eescimaa Kommunisdiku (bol- sevisdiku) Partei Keskkomitee dramaatiline 8. pleenum 1950 heitis sünt^e varju üle kogu kultuurieliidi. Erme ja pärase seda kaotasid töökoha või liidu liikmelisuse ligi 200 teadlast, 20 kirjanikku. 15 kunstnikku, 10 heliloojat ja 20 näitlejat ehk umbes 20-25% Tulevane abielupaar (1937) Heiti Talvik ja Betti Alver Tartus Toomemäel Karl Ernst von Baeri ausamba ees 1930. aastal. Nii Talvik kui Alver kuulusid 1930. aastate lõpus tekkinud Arbujate luulerühmitusse. Alver debüteeris
uuendus leidis aset 1950. aastal, kui 13 maakonna ja 233 valla asemele Võim ja võimul olijad 535 • Eestimaa Kommunistlik Partei Nõukogude Eesti tähtsaim võimuorgan oli kommunisdik partei. Selle ametlik nimi oli kuni 1952. aastani Eestimaa Kommunisdik (bolševike) Partei, EK(b)P, pärast seda Eestimaa Kommunisdik Partei, EKP. See oli Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei, ÜK(b)P - aastast 1952 Nõukogude Liidu Kommunisdiku Partei, NLKP, allorganisatsioon ningemapartei käepikendus ja käsutäitja, mille võimalik omaalgatus sünnitas vaid pahandusi Moskvaga. Lühikest lõõga ja algusaastate kahtlustavat õhkkonda näitas seegi, et kuni 1947. aastani tegutsesid Balti liiduvabariikides neid kontrollivad bürood emapartei keskkomiteest. ÜK(b)P KK Eesti büroo loodi novembris 1944 sovetiseerimise abivahendiks. Büroo esimeheks mää- rati Kremli hierarhias küllalt kõrgel seisev Nikolai Satalin, kes 1946.
annaabi.ee 
