vahendusel. 2. Kommunikatsioonimudel. Näitena võib ära tuua Jakobsoni kommunikatsiooni- mudeli: KONTEKST SAATJA > SÕNUM > SAAJA KONTAKT KOOD 3. Mida tähendavad: saatja, kood, kodeerimine, teade, dekodeerimine, vastuvõtja, müra, tagasiside, reaktsioon, kommunikatsiooniviga. Saatja: Kommunikatsiooniprotsessis on saatja info edastajaks. Kood: Sellel on kommunikatsiooniprotsessis metakeeleline funktsioon, ehk saatja ja vastuvõtja peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk keelt, et infovahetus osutuks võimalikuks. Kodeerimine: Seda kasutab saatja, et kodeerida oma sõnum sobivasse märkide süsteemi ehk ,,tõlgib" selle signaalide keelde. Teade: On sõnum mida edastatakse.
tähendust ehk see kuidas lugejad mõistavad nt pressiteate sisu), vastuvõtja (inimene, kellele on teade suunatud, ehk nt inimesed, kes loevad pressiteadet), müra (tegurid, mis takistavad info liikumist nt saadad uudise eesti keeles, aga enamik sihtgruppi on venelased – seega nende jaoks on meie uudis müra.), tagasiside (–isiku vahetud reageeringud ja info edastamine kommunikatsiooni protsessis) reaktsioon (emotsioon peale teate kättesaamist) , kommunikatsiooniviga? 4. Kuidas keskkond mõjutab kommunikatsiooni? Keskkond mõjutab kommunikatsiooni , kuna sõnum võib keskkonnategurite mõjul võimenduda või hoopis kaotsi minna. 5. Missugustest etappidest koosneb suhtlemine? Ümberlülitamine iseendaga suhtlemiselt partneriga suhtlemisele; kontakti loomine, põhiteadete vahetamine, kontakti katkestamine; 6. Missugused on informatsiooni edastamise võimalused? 7. Mis on avalike suhete (suhtekorralduse) eesmärk? Miks see on vajalik?
annaabi.ee 
