Et muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks. Et ei ole loomulik nähtus. Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu. Räägib vaid kauba headest külgedest, liidaldab, moonutab. On väheinformatiivne. On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale. Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitunde. Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste „kommunikatsioon“ tekkis 19.sajandil. Kommunikatsiooniteooriates võib eristada kolme lähenemisviisi: 1) Realistlik-mehaaniline: Selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale. 2) Konstruktivistlik-sotsiaalkonstruktionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Inimestevaheline kommunikatsioon ei ole triviaalne: tõlgendamist ja reaktsiooni mõjutavad hulk faktoreid, mida on praktiliselt raske arvestada.
Et muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks. Et ei ole loomulik nähtus. Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu. Räägib vaid kauba headest külgedest, liidaldab, moonutab. On väheinformatiivne. On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale. Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitunde. Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste ,,kommunikatsioon" tekkis 19.sajandil. Kommunikatsiooniteooriates võib eristada kolme lähenemisviisi: 1) Realistlik-mehaaniline: Selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale. 2) Konstruktivistlik-sotsiaalkonstruktionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Inimestevaheline kommunikatsioon ei ole triviaalne: tõlgendamist ja reaktsiooni mõjutavad hulk faktoreid, mida on praktiliselt raske arvestada.