keskkool) kunstiklassi. Kass käis ka kaks aastat Kunstiülikooli ettevalmistuskursustel, eesmärgiga saada kunagi raamatukunstnikuks. Kahjuks ta sinna sisse ei saanud ning seega tuli mängu "plaan B" ehk Helsingi ülikool, kuhu ta asus õppima soome keelt ja kirjandust. Hetkel elab Kristiina Soomes Hyvinkääl, väikeses aedlinnas Helsingi lähedal, kasvatab kahte last ja ühte kassi. Lisaks kirjanikuametile töötab Kass ka kommunikatsioonisuhete assistendina. 2. Inspiratsioon 2.1 Lapsed "Oma lapsed on väga heaks inspiratsiooniks," ütleb Kristiina. "Mida ulakamad nad on ja mida rohkem pahandusi teevad, seda huvitavamaid jutte ma kirjutan. See ongi mu ainuke lohutus. Tegelikult ma muidugi tahaksin, et nad oleksid kukupaid, aga kahjuks see alati nii ei ole." 2.2 Lapsepõlv Kindlasti mõjutas Kristiina Kassi lastekirjanikuks olemist ka tema lapsepõlv. Ta on ise arvanud,
Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse põhielemente, ilma et tingimata leiduks ühte täiuslikku näidet selle kohta. (lk 13) 4. Massimeedia institutsioon Üldiselt osutab see meediaorganisatsioonide ja tegevuse kogumile koos ametlike või mitteametlike tavadega, tööreeglitega ja ühiskonna poolt esitatavate õiguslike ja poliitiliste nõuetega.