Kirjandusteaduse alused (konspekt)
Ideaalne maailm: süütus, täitumine, st.
suvemüüt, romanss. Tegelik maailm: kogemus, ebakindlus, läbikukkumine, st. talvemüüt,
iroonia/satiir. Vastavalt on sügisemüüt - liikumine ideaalsest reaalsesse, ja kevademüüt -
liikumine reaalsest ideaalsesse.
Greimas: Struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille abil seda kogemust
väljendatakse. Narratiivideks on süzeemudelid, mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste
funktsioonid). Süzeetüübid: otsingulood, kommunikatsioonilood ja nende kombinatsioonid.
Todorov: narratiivi grammatika - seos narratiivi struktuuriühikute (tegelased, süzee) ja keele
strukturaalsete üksuste (sõnaliigid) vahel. Narratiivil on teatud põhiomadused. Teksti eeldused
ilmnevad, kui kombineerida tegelased tegude või omadustega.
Näiteks Boccaccio Dekameronis esineb kolm tüüpi omadusi: seisundid (hetkelised omadused, nt
õnnelik, õnnetu), omadused (stabiilsed om., nt. hea, kuri) ja tingimused (stabiilsed, nt. sugu, usk,
positsioon)