"kommunikatsioonikultuur" - 1 õppematerjal

Seminari küsimuste vastused

Ülemkiht kasutas sageli virgatseid (käskjalgu). Lihtrahvale loeti tähtsamaid teateid ette linnaväljakutel. Hiljem tekkisid suurte teede äärde hobupostijaamad, kus kaubanduse arenedes ka teadete paljundamisega (käsitsi) tegeleti. Eesti riiklik postikorraldus pärineb 17. saj. I poolest. Postiametnikud koostasid ka käsikirjalisi sõnumikke (eri valdkondade sündmused). Trükikunsti leiutamise järel tulid muidugi juba ajalehed ja muu kraam. Vot. Milline oli Eesti talurahva kommunikatsioonikultuur 19. sajandil? Seda mõjutanud tegurid. Loeti kalendreid (levisid suurte tiraazhidega), rahvaraamatuid ja ka plakateid. Ja ajalehti. Loomulikult säilis ka suuline pärand, aga trükisõna kasvatas infovajadust. Hiljem muutus ajaleht silmaringilaiendajast avaliku arvamuse kujundajaks. Mõjutajad: Kirjaoskuse tõus (lugemiskoolidest kirjutamiskoolideks). Ajakirjandus muutus kah sajandi keskel kahepoolseks (tagasisidemega st). Mõjutas muidugi ka see, et üha rohkem oli eesti soost haritlasi,