IV seminari kodutöö: huvigrupid ja rahvaliikumised Eestis Huvigrupid või survegrupid on grupp inimesi, kes ühise huvi nimel teevad koostööd, et avaldada survet valitsusele konkreetse poliitika tegemiseks. On olemas mitmeid erinevaid huvigruppide liike, nagu kommunaalsed ja institutsionaalsed huvigrupid, ühingud, sektsioonigrupid, esindusgrupid ja insaider/outsaider grupid. Valisin Eestist 2 minu meelest kõige mõjukamat huvigruppi: Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja Eesti Maksumaksjate Liit (EML). ERL-i just seepärast, et see tegeleb Eesti keskkonnaolukorra parandamisega ning püüab suunata ühiskonda rohelisele mõtteviisile. EML-i valisin seetõttu, et see kaitseb Eesti maksumaksjate huve ja õigusi ja tegeleb üldiselt maksudega
ühenditeks. Nitraate ja nitriteid vaadeldakse tavapäraselt koos, kuna ümbritsevas keskkonnas ja inimese/looma organismis läheb üks vorm üle teiseks. (Elias 2012) 2. Nitraatide teke Looduses tekivad nitraadid nitrifikatsiooni protsessides. Nitraatide allikaks on mullas ja maakoores ladestuvad orgaanilised ühendid, mineraalsed lämmastikväetised, loomakasvatuskomplekside jäätmed ja reoveed, ettevõtete ja olme- kommunaalsed jäätmed, samuti ka sademed. Nitraadid ja nitritid moodustavad lämmastikoksiide vihmaveega uhtumisel. Nad kogunevad mulda, ning sealt satuvad nad kergesti veekogudesse ja taimedesse; edasi kas sööta või toitu. Taimede või loomsete saaduste säilitamisel võivad neis sisalduvatest nitraatidest tekkida toksilised ühendid. Nitraadid on väga liikuvad ühendid, ühelt poolt raskendab see nende leviku allika määramist,
alustanud laagrikoolide organiseerimisega ja seda nad jätkasid hiljem mitmete algkoolide käikupanemisega, hiljem täienduskoolide moodustamise, keelekursuse korraldamise ja noorteorganisatsioonide (skautide ja gaidide) asutamisega, laste suvekolooniate ja mänguringide organiseerimisega. Samal ajal tegid eesti organisatsioonid ikka ja jälle katseid Rootsi asutustes tagajärgi saavutada, eesti keele ja koolile eluõigust nõutada. Tagajärjeks on olnud riiklikud ja kommunaalsed toetused piiratud ulatuses kahele eesti algkoolile. Võimalus eesti keelt gümnaasiumis C-keeleks valida. (Kangro, Lk 93 - 94) Eesti kirjasõna eksiilis Esimene kirjasõnaliik, mis tavaliselt pagulususes tekib, on informatiivset laadi perioodika, mingi algeline ajakirjandus. Avaldati selliseid ajalehti nagu "Päris-Eesti", "Eesti teataja", "Malevlane", "Teataja", "Välis-Eesti", "St. -T Eestlastele", "Eesti Päevaleht" jne. Avaldati ka eesti keelseid tekste
annaabi.ee 
