Enn vetemaa
Vetemaale tüüpiline tähenduste vertikaal, millel saab liikuda situatsiooni/tegelase olmelistelt tähendustelt kuni
müütiliste ja arhetüüpseteni, kehastub vahest kõige täiuslikumalt komöödias ,,Püha Susanna ehk Meistrite
kool" (1974). Pealkiri viitab kõrgkomöödia isale Moliere'ile. Lugu sellest, kuidas remondimehed üritavad
eluvõõra vana daami arvelt kasu lõigata, ent too nad üle trumpab, võinuks anda nõukogude elu puudusi
paljastava kommunaalsatiiri, kuid nimitegelase ambivalentsusest johtuvalt tõusevad esile teised
tähenduskihid. AnneMai, keda kutsutakse Pühaks Susannaks, on väga vastuoksuslik tegelaskuju:
lihtsameelne ja läbinägelik, vaimne ja sensuaalne, moralistlik ja vabameelne, askeet ja sübariit. Tema
biograafia ja päritolu on ähmased; ,,võõrana" sobib AnneMai täitma traditsioonilist "lihtsameelse" ampluaad,
kelle loomulikud reageeringud on ümbritseva ühiskonna tavade ja kirjutamata seadustega dissonantsis,
annaabi.ee 
