NSVL lagunemine, Saksamaa ühinemine, Baltimaade taasiseseisvumine
Suurt
meelehärmi tekitas 1990. aastal NSV Liidu esimeseks ja viimaseks presidendiks saanud Gorbatsovile
tema peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju suurenemine Vene Föderatsioonis.
NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et impeeriumi kooshoidmiseks tuleb rakendada sõjalist
jõudu. Gorbatsov toetas seda seisukohta vaikimisi. 1991 aasta lõpul jõudis järjekord Baltimaadeni.
Leedus puhkenud sisepoliitiline kriis viis sündmuste raskuspunkti Vilniusse. Leedu Rahvusliku
Julgeoleku Komitee(kommukad), teatas, et on võtnud Leedus üle võimu. 13. jaanuar 1991 ründasid
NSV üksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. 20. jaanuar 1991 ründas Lätis miilitsa
eriüksus(pahad poisid) Riias siseministeeriumi hoonet. EL ja USA ähvardasid sõjaliste aktsioonide
jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSV Liidule. Jeltsin kirjutas alla Tallinnas
sõpruslepingutele Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel. 1991. aasta jaanuarikriis lõppes
annaabi.ee 
