selle kommentaari esitamist võib juhtuda, et tehaks selle külaelaniku lapse elu koolis keeruliseks. Kuigi jah, see on vale, aga tean juhust, kuidas üks kommentaar on muutnud õpetajate suhet õpilasse. Kuid samas võiks ka mingil määral jällegi piirata kommenteerimis õigust. Aega-ajalt muututakse kommides väga labaseks, ollakse õel ja kade. Paljud ütlevad välja selle, mis sülg suhu toob, mõtlemata, mida teine inimene võib tunda kommentaari lugedes. Ja kuna anonüümne kommija ei vastuta mitte millegi eest. Ja samuti ei vastuta ka lehtede liit, sest nad võtsid vastu otsuse, et kommid ei ole ajakirjandus ja nemad ei pea ka vastutama. Siit, aga kerkib esile küsimus, kes siis peaks vastutama? Minu arvates vastutuse peaks võtma siiski kommija, sest kui julged midagi välja öelda, siis julge ka seda tunnistada. Minu arust võiks olla nii, et olgugi oma nime ei avalikusta kommenteerides, siis peaks panema oma õige e-maili või siis telefoni numbri, et
lärmakas." Tegelikult peab kommentaariumite lugemiseks üsna hea orienteerumisoskus olema, sest sealt võib tõesti väga arukaid ütlemisi leida, kui oskad neid muu lärmi seest üles leida. Kahjuks on kommentaariumid ajakirjandust liiga palju mõjutama hakanud. Kõige paremini kirjeldab seda Tiit Hennoste oma arvamusloos ,,ajakirjandus on kommi nuruv koer", kus ta ütleb, et ,,kommimisväärtusi järgiv ajakirjandus pakub seda, mida kommija tahab". Ka minu silmi riivavad just need lood, kus kutsutakse inimesi üles kommenteerima, kes kandis sellel üritusel selle kleidi paremini välja ja kuidas meeldib sulle tema uus video? Siinkohal võib ajakirjanikku tõesti ette kujutada magusat nuruva koerana. Sest just tema uudislugu peab saama palju kommentaare, mis sellest, et see uudislugu polegi üks eriline uudis, aga noh, midagi tal ju ikka lugejatele pakkuda on.
annaabi.ee 
