NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED
Valitsused rahastavad peamiselt
avalike ülikoolide teadustöid, kelle patenditud lahendused turule jõudes võtavad tarbijalt lisa.
Nimelt kümnest kõige olulisemast ja kaaluvamast patendist on ülikoolide omandis kokku 7.
Siinjuures on patendisüsteemil potentsiaal rikkuda moraalselt mitte üksnes alusteadustöö
mõtte, vaid ka kogu akadeemiline süsteem. Alates aastast 1982 on Ühendriikides innustatud
ülikoole ära kasutama teaduskondade teadustöid, et luua tulu downsteam kommertstoodetest.
See on aga omakorda loonud uusi akadeemilisi stiimuleid, mis eelistavad kaubanduslikult
elujõulisi teadustöid spekulatiivsetele ja esoteerilistele teadustöödele.97
94
J. Miller. The Handbook of Nanotechnology (viide 24), lk 80.
95
Ibid, lk 54.
96
G. Hunt, M. Mehta. Nanotechnology (viide 58), lk 228.
97
J. Miller. The Handbook of Nanotechnology (viide 24), lk 54.
30
KOKKUVÕTE
annaabi.ee 
