Kanal2-e ja TV3-e kohta teen nelja päeva vältelise kokkuvõtte, kus on saadete protsendid esindatud. Avalik-õiguslikule ringhäälingule on seaduses ette nähtud kindlad ülesanded ja kohustused. Avalik-õiguslik televisioon peab pakkuma uudiseid, vähemustele suunatud saateid ning aktuaalseid teemasid käsitlevaid saateid. Samas pakub kommertstelevisioon üha enam konkurentsi avalik-õiguslikule telekanalile, mistõttu aina rohkem on võtnud avalik-õiguslik telekanal üle kommertstelevisiooni iseärasusi, näidates infotainment'i laadseid saateid, kus ühelt poolt justkui arutatakse ühiskonna ning poliitika valdkonda puudutavaid küsimusi, kuid siiski ei laskuta sügavamasse analüüsi. Avalik-õigusliku ringhäälingu ülesandeks on pakkuda inimestele mitmekesist ja konstruktiivset diskussiooni ja nagu ütleb ERR arengukava olla ühiskonnale oluliste mõttevahetuste toimumise foorumiks Sisu
(samas). Enne Teist Maailmasõda olid töötavad telejaamad lisaks ka Saksamaal ja Venemaal. Eestisse jõudis televisioon 1930ndal aastal, kui V. Jaaksoni poolt konstrueeritud vastuvõtjaga õnnestus püüda Moskva, Londoni ja Berliini saatjate signaali. Esimene kodumaine saade anti eetrisse 19. juulil 1955ndal aastal, selleks ajaks püstitatud Tallinna telemasti saatjaga. (samas). Koos Eesti riigi taasloomisega saame rääkida ka kommertstelevisiooni pealetungist ning meedia suunatust ärihuvidele. Televisiooni tähtsust tänases hetkes on vist küll raske ülehinnata. Alles inimpõlv tagasi olid inimesed, kellel polnud kodus televiisorit täiesti tavalised, n.ö ,,keskmised" kodanikud. Praeguseks moodustavad ilma televiisorita inimesed grupi, kes sihilikult väldivad televisiooni mõju, olles kursis ühiskonnas toimuvaga mõne muu meediakanali (ajalehed, Internet) kaudu, või siis erakud, kellele ei lähe korda
annaabi.ee 
