Eesti teater 1918-1940
eestikeelne teatritegevus kui euroopaliku traditsiooni üks haru sai
alguse nn. rahvuslikul ärkamisajal, 1870. a., kujunedes oluliseks eesti
rahvast koondavaks institutsiooniks Tsaari-Venemaa baltisakslikul
ääremaal. Teatrid tekkisid eesti seltside juurde, kes ehitasid ka
vastavad hooned. See demokraatlik haldusvorm jäi kehtima ka
14
iseseisva Eesti Vabariigi (1918-1940) ajal, mil eesti teater jõudis
euroopalikule professionaalsele tasemele. Era- ja kommertsteatrid siin
ei juurdunud; valitses repertuaariteatrite põhimõte (isegi alla
kümnetuhandelise elanikkonnaga väikelinnades). Kokku oli
miljonilise elanikkonnaga riigis 1940. aastal 11 alalist, riigi poolt
osaliselt subsideeritavat teatrit (asjaarmastajate truppe arvestamata).
Nõukogude annektsiooni järel 1940. a. teatrid riigistati. Stalini
võimu ajal toimus arreteerimisi, teatrite sulgemsi; kehtestati jäigad