EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990
Mustal turul liikus samal ajal kõikvõimalikku kaupa, kuid see
maksis kõrget hinda. Vaesus konserveeris kogu olme pikaks ajaks. Sõjapäevil tuli
igapäevaseid töid-toimetusi olude sunnil teha lausa esivanemate moel. Söetriikraud ja
petrooleumilamp olid üldlevinud, viljapeksul võeti uuesti tarvitusele muistne koot jms.
Toidulaud jäi lihtsaks ja talupoeglikuks: hommikuks söödi praekartuleid või mingit
putru ja joodi viljakohvi, kohviuba võis kalli raha eest saada vaid nn kommertspoest
(Viires 1998).
Riietuses säilis sõjaaegne ja osalt isegi sõjaeelne stiil. Enamasti olid riided
vanadest varudest kokku sobitatud ja ise õmmeldud. Moes oli lihtne range siluett, kitsad
puusad ja laiad õlad. Kanti patsokkidega mantleid ja kostüüme, naised ka sitskleite.
Meeste püksid olid algul laiad ja mansettidega, kuid 1950. aastail juba tunduvalt
lühemad ja kitsad. Maal muutus naiste ja meeste rõivastus väga sarnaseks. Töörõivana