· Suurendada rongide liikumiskiirust teede ja piirijaamade renoveerimisega. · Suurendada raudtee läbilaskevõimet kiiruse suurendamisega. · Tagada rongide ohutu liiklus kehtestatud kiirusega. · Tagada raudteeületuskohtade ohutuks muutmine. · Arendada Kunda sadama transiitvedusid raudteeharu väljaviimisega. · Välja ehitada Tapa raudtee viadukt. · Moderniseerida Tapa, Rakvere jt vaksalihooned. · Säilitada kaubavedude kommertsoperatsioonid Lääne-Virumaa raudteejaamades (Kiltsi, Kadrina). · Moderniseerida veeremipark . Vaade viaduktile Kauba tänavalt, paremal on näha Kooli bussipeatus ning jalgtee. 6 Kasutatud kirjandus: · www.l-virumv.ee/planeering/Infrastruktuur.doc · http://www.tapa.ee/index.php?main=243 · http://www.hot.ee/zolki/Tapa.html · http://www.estonica.org/est/prindi.html?menyy_id=1283&kateg=5&alam=64
Tuli lahendada seoses mõisnike maadekopenseerimisega, Briti võlg fundeeritud..., pärast seda loeti Eesti laenukõlbuliseks ja saadi 1,3 mln naelsterlingut laenu. 1. jaanuarist 1928 muutus maksevahendiks kroon ja sent - 1 kroon vastas 100 margale, kroonil olemas kindel kullakate. Sellest saadust laenust 1 mln naela läks eesti krooni katteks, ülejäänud laenus kulutati pangareformiks - Eesti pank muutus riigipangaks, loobus kõikidest kommertsoperatsioonides, kõik kommertsoperatsioonid läksid üle kolmandale riiklikule pangale - Pikalaenu pank. 06.11.2012 Sisepoliitika 1918. aasta sügiseks oli olemas rahvaesinduslik eelparlament Maanõukogu. Viimati oli koos istunud 1917. aasta septembris. Ajutine Valitsus loodi 24. veebruaril 1917 Tallinnas, märtsi teises pooles lõppesid poolillegaalsed koosistumised ära. Samuti olid olemas omavalitsused, valitud 1917. aasta suvel. Needki tuli taastada, sest okupatsioonid olid need laiali pillutanud. Samuti tuli