Hüperinflatsioon
Samal aastal alustati Eestis ka hindade
vabakslaskmist. Selle esialgne eesmärk oli üha suureneva kaubadefitsiidi tingimustes
kõrgemate hindade ja palkadega kaitsta Eesti turgu väljastpoolt tulevate ostjate eest.
1990. a tõusid Eestis tarbijahinnad keskmiselt 79%, samal ajal oli NSV Liidu keskmine
näitaja 56%. Võimsa tõuke hüperinflatsiooni tekkimisele andis Moskva keskvõimu
raha- ja eelarvepoliitika. 1990. a novembrist kehtestas NSV Liidu valitsus rubla nn
kommertskursi välisvaluutade suhtes, mis omakorda soodustas Nõukogude rahaühiku
nõrgenemist. 1991. a jaanuaris võeti NSV Liidu juhi M. Gorbatsovi ukaasiga ootamatult
ja kiiresti käibelt 50- ja 100-rublased rahatähed, seda õigustati vajadusega võidelda
varimajanduse vastu. See otsus ning hilisem paberraha piiramatu ja arutu
juurdetrükkimine ja aina uute rahatähtede (200-, 500- ja 1000-rublaste) käibelelaskmine
viisid usalduse rubla vastu väga madalale.
1992