KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
1941. aastast toimus leiva, suhkru, kondiitritoodete,
liha, kala, rasvainete ja tangude müük kaartide (talongide) alusel. Varustamine oli
diferentseeritud sotsiaalsete gruppide lõikes. Tõõliste normid jagunesid veel kahte
kategooriasse sõltuvalt töötingimustest. Lisanormid olid ettenähtud rasketööstuse
töötajaile ja lastele. 1942. aastast normeeriti ka tööstuskaupade müük. Normeeritud
varustamist rakendati pärast sõjategevuse lõppemist ka Eestis. 1994. aastast lisandus
kommertskaubanduse süsteem.
Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaadi peamiseks ülesandeks oli kaubavarude
hankimine, et kindlustada elanikkonna varustamine normeeritud kaupadega.
Moodustati eriüksus Toidu- ja Tööstuskaupade Vabariiklik Kaardibüroo, millele
allutati linnade ja rajoonide kontroll-arvestusbürood. Kaardid anti elanikele
töökohtade kaudu, müüki nende alusel kui ka väljastamist kontrolliti nimetatud
büroode poolt. Pidevalt kasvas tsentraalse varustamisega haaratud elanike arv, kui
1994
annaabi.ee 
