KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
Kuna
elamistingimused Eestis olid veidi paremad kui mujal NSV Liidus, tuldi siia
meelsasti. Selle tagajärjel hakkas eestlaste osakaal rahvastikus kiiresti vähenema.
Kaubakäive pidi kasvama viisaastaku lõpuks võrreldes 1940. aastaga 28 protsenti,
toitlustamise käive 17 protsenti. Kaardisüsteemi kaotamine, rahareform ja üleminek
vabakaubandusele 1947. aasta detsembris tekitasid kaubanduse arenguks soodsamad
tingimused.
Likvideeriti kommertskaubandus ja mõned kinnised kaupade müügivormid, vähenes
töölisvarustusosakondade arv. Mitmed suuremates linnades asunud
kooperatiivkaubanduse kauplused anti üle riiklikule süsteemile.
1946. aasta 27. juuli seadusega kujundati Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti
NSV Ministrite Nõukoguks ja Kaubanduse Rahvakomissariaat Eesti NSV
Kaubandusministeeriumiks. Kaubanduse ette tekkisid uued ülesanded - õppida