aastate teisel poolel ja 60. aastate alguses püüti hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti, mis oleks vaba senistest inimese ja keskkonna ning nende omavahelise vahekorra kohta levinud eelarvamustest. Popkunst sündiski just sel ajavahemkikul Inglismaa ja USA suurlinnades, nimelt Londonis ja New Yorgis. Popkunstnikud aktsepteerisid banaalset ümbrust ja ei püüdnudki teha "kõrget kaunist kunsti". Ameerika abstraktsionism oli olnud kommertsivaenulik, aga nüüd äkki kujutati kõike seda, mida inimesed, kes just sel ajal sellessamas ühiskonnas elavad ja lõpmatuseni tarbivad - põhimõttel "mida tavalisem, seda popilikum". Tunnused Keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Motiivideks on produktid ja tööstusliku kultuuri objektid, just nimelt need, mille keskel tavainimene hommikust õhtuni on, tahab ta seda või mitte. Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema
Midagi ei soovitud idealiseerida, vaid pigem populariseerida - tarbides ühtaegu edukalt olemasolevaid kommertsmüüte kuulsustest. Kuna popkunst sündis Inglismaa ja USA suurlinnades, nimelt Londonis ja New Yorgis, on see keskkond, mida popkunst tunnustab ja kajastab, superurbanistlik, st vaid 20. sajandi metropolide maailm. Popkunstnikud aktsepteerisid banaalset ümbrust ja ei püüdnudki teha "kõrget kaunist kunsti". Ameerika abstraktsionism oli olnud kommertsivaenulik, aga nüüd äkki kujutati kõike seda, mida inimesed, kes just selsamal ajal sellessamas ühiskonnas elavad, ahnitsedes enda ümber kuhjavad ja lõpmatuseni tarbivad - põhimõttel "mida tavalisem, seda popilikum". Ent kui palju oli üldiselt haritud ja keskklassist eenduvate kunstnike jaoks taolises tegevuses siirust, kui palju irooniat või väikekodanliku oleskelu varjatud vaimset kriitikat, teavad vaid autorid ise
annaabi.ee 
